Soov oma kodu järele on olemas. Võib-olla on sobiv kortergi juba silma jäänud. Aga uudised koondamistest panevad küsima: kas praegu on mõistlik võtta pikaajaline laenukohustus? Mis saab siis, kui mõne kuu pärast tuleb koondamine ja kaob igakuine sissetulek?
See on põhjendatud küsimus. Kodu ostes tasub seega läbi mõelda ka see, kuidas tuleksid toime siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Selles artiklis vaatame, mida pakuvad üürimine, säästupuhver, riiklik turvavõrk ja laenumaksekindlustus – ning mida saab teha kinnisvaraga endaga, kui olukord muutub.
Kas üürides on koondamise korral lihtsam?
Üürimise suurim eelis on paindlikkus. Kui sissetulek väheneb, võib olla võimalik kolida väiksemasse või soodsamasse koju. Seda tuleb siiski planeerida üürilepingu tingimusi ja etteteatamistähtaegu arvestades. Kolimisega võivad kaasneda ka uus tagatisraha ja muud väljaminekud.
Samas ei kao üürikohustus koos töökohaga. Ka üürides on vaja raha eluaseme, kommunaalarvete ja igapäevaelu jaoks. Erinevus on peamiselt selles, kui kiiresti ja millise hinnaga saad oma kulusid vähendada.
Seetõttu tasub võrrelda, kui suure osa sissetulekust võtab kummagi variandi puhul elamine ning kui palju jääb alles sääste. Kui kodu ostmine tähendaks kogu kogutud raha ärakulutamist ja igakuiselt viimase euroni arvestamist, võib üürimise jätkamine anda praegu rohkem hingamisruumi.
Mis saab kodulaenust, kui sind ootab ees koondamine?
Töökaotus ei lõpeta laenulepingut. Kui tekib oht, et järgmiste maksetega läheb keeruliseks, võta pangaga ühendust juba enne võlgnevuse tekkimist.
Üks võimalik lahendus on pangaga kokku lepitud põhiosa maksepuhkus. Selle ajal tuleb üldjuhul jätkata intresside tasumist. Nii väheneb ajutine maksekoormus, kuid laenu põhiosa sel ajal ei vähene ning intresside kogukulu võib suureneda. Lahendus sõltub konkreetsest lepingust ja panga otsusest.
Teine võimalus on varem sõlmitud laenukindlustus, mis sisaldab töökaotuse kaitset.
Kas kindlustus saab koondamise korral laenumakseid katta?
Mõne panga kaudu saab sõlmida laenumaksekindlustuse või laenukaitse kindlustuse koos töökaotuse kaitsega. Ootamatu ja tingimustele vastava töökaotuse korral võib see hüvitada kokkulepitud aja jooksul laenu kuumakseid.
Näiteks Swedbanki ja SEB avaliku info järgi võib töökaotuse korral saada hüvitist ühe juhtumi eest kuni 12 kuud. Tegemist on ajutise abiga kuumaksete tasumisel, mitte kogu kodulaenu kustutamisega. Enne lepingu sõlmimist tasub selgeks teha kolm asja.
- Kaitse ei alga kohe. Kindlustusel on ooteaeg ning ka pärast töökaotust võib olla periood, mille eest hüvitist ei maksta. Seetõttu on säästupuhvrit vaja ka kindlustuse olemasolul.
- Juba teada olev töökaotus ei pruugi olla kaetud. Näiteks LHV tingimused välistavad enne lepingu sõlmimist või ooteajal teada saadud töökaotuse. Samuti ei kuulu seal kaitse alla omal soovil või poolte kokkuleppel lahkumine ega tähtajalise lepingu tavapärane lõppemine.
- Töökaotuse kaitset ei saa alati hiljem lisada. Võimalus sõltub pangast, kindlustustootest ja sellest, kui kaua on laenu võtmisest möödunud.
Kui pikaks ajaks sinu säästudest piisaks?
Enne koduostu tasub küsida: kuidas maksaksin eluasemekulusid siis, kui minu või elukaaslase sissetulek mõneks ajaks kaoks?
Pane kirja laenumakse kõrval kommunaalkulud, kindlustused, teised kohustused ja vältimatud igapäevakulud. Seejärel arvuta välja, kui suur puudujääk tekiks pärast alles jääva sissetuleku ja kinnitatud hüvitiste arvestamist.
Näide. Leibkonna vältimatud kulud on 1800 eurot kuus. Pärast ühe inimese töökaotust jääb teise sissetulekut ja hüvitisi arvestades iga kuu puudu 600 eurot. Sellisel juhul kataks 3600-eurone säästupuhver puudujäägi kuueks kuuks. Kui hüvitis hiljem väheneb või lõpeb, tuleb arvutus uuesti teha.
Need arvud on näitlikud. Sinu jaoks on oluline, kui palju sääste jääks alles pärast sissemakset, tehingukulusid ja sissekolimist ning kui kaua saaksid selle rahaga oma tegelikke kulusid katta. Panga pakutav maksimaalne laenusumma ei pea olema sinu ostueelarve. Väiksem laen või soodsam kodu võib anda rohkem otsustusvabadust ka siis, kui tööelus tuleb ootamatu koondamine.
Kui sul on juba kodulaen ja oled mures
Sama küsimus puudutab ka neid, kes on kodu juba ostnud. Hea uudis on see, et ka sinu jaoks on võimalusi, mida saab ette valmistada praegu.
- Kontrolli kindlustuskaitset. Vaata üle, kas sinu leping sisaldab töökaotuse kaitset, mida see katab ja millised on välistused. Kui kaitset pole, küsi pangalt, kas seda on veel võimalik sõlmida.
- Kasvata rahalist puhvrit. Ka väikesed regulaarsed summad aitavad suurendada aega, mille jooksul saad uue töö otsimisele keskenduda.
- Hinda kinnisvaraga seotud varuvariante. Üürileandmise puhul arvuta, kui palju jääks alles pärast makse, hoolduskulusid ja võimalikke tühje kuid ning kus sa ise sel ajal elaksid. Müügi puhul vaata, kui palju jääks kätte pärast laenujäägi ja müügikulude tasumist.
Kokkuvõte: kas osta või oodata?
Kui töökoha tulevik on juba konkreetselt ebakindel, ost kasutaks ära kõik säästud või laenumakse mahuks eelarvesse ainult praeguse täississetulekuga, tasub ostuga oodata või hinnaklass uuesti läbi mõelda. Kui aga kuumakse on jõukohane, pärast ostu jääb alles puhver ja võimalik sissetuleku vähenemine on läbi arvutatud, ei pea üldine koondamishirm koduostuplaani automaatselt peatama.
Minu soovitus on alustada oma võimaluste kaardistamisest. Räägi pangaga, kontrolli kindlustuse tingimusi ja pane paika eelarve, millega tunned end kindlalt ka keerulisemal kuul. Seejärel on lihtsam otsustada, kas praegu sobib sulle ostmine või üürimise jätkamine.
Kaalud kodu ostmist või soovid teada oma praeguse koduga seotud võimalusi? Broneeri minuga tasuta 20-minutiline konsultatsioon. Räägime läbi sinu olukorra, ootused ja järgmised sammud – olgu selleks sobiva hinnaklassi leidmine või olemasoleva kodu turuväärtuse ja võimaliku üüritulu hindamine. Kohtumine ei kohusta sind millekski. Eesmärk on saada oma võimalustest selgem pilt ja mõelda varuvariandid läbi juba enne, kui neid vaja läheb.